1635.a. - Pühajõe mõisa juures oli vana kabel, hiljem Jõhvi abikirik.

1726.a. - Pühajõe mõisa omanikuks oli perekond Brandt. Pühajõe küla kuulus Pühajõe mõisale.Talupidajad olid Kubja Hannus, Weike Hans, Jüri Mart, Wanna Niggolas, Oddra Hannus, Kubja Rein, Erika Pertell, Eriicka Jurri ja Piema Mart. Elanikke oli 40.

1848.a. - Pühajõe mõis kuulus kojanõunik von Baranovile.

1849.a. - Pühajõe mõisa omanik oli Otto von Maydell.

1853.a. - Pühajõe mõisa omanikuks sai Otto von Rosen.

1898.a. - Sügisel ostis G. Jelissejev Pühajõe mõisa 94 tuhande rubla eest ära. Ostetud maa-alal paiknesid Pühajõe vasakkaldal männik, kus asus ka ca. 20 suvilat (nn. Oru suvilad) ja Föhrenhof - Pühajõe karjamõis. Pühajõe mõisakompleksi kuulusid puidust peahoone (1899), valitsejamaja (19.saj.alguse hoone),ait-kuivati.

1921.a. – Pühajõe mõis riigistati ja anti autasumaana kaitseväelasele H. Stundele

1926.a.- jagati mõisa hooned ja maad kolmeks taluks, millest ühe talu ostis 1931.aastal Rudolf Uustal. Rudolf Uustal oli peene mööblitöö meister, kellel oli oma puusärgi ja mööblitöökoda Jõhvis Rakvere tänaval. Samas asus ka segakauplus.

1931.a. – Pühaoru talu väljaostmine Pühajõe mõisa maadest . Pühaoru talu omanikuks Rudolf Uustal

1941.-1944 a. Teise Maailmasõja ajal asus mõisas sakslaste väeosa?, kes taganedes plaanisid mõisa hooned põletada, kuid elanike vahelesegamise tulemusel jäid hooned siiski alles.

1949. aastast võeti maad ja hooned nõukogude võimu poolt riigile ning asutati kolhoos „Linda“

1990- Pühaoru talu taastamine. Talu peremeheks oli Benno Uustal (1964-2006)Rudolf Uustali pojapoeg.

2006. aastast on Pühaoru talu pidanud perenaine Maire ja poeg Rudolf Uustal.